Void by eigen

See pilk sinu silmis on piisavalt murelik,
kuid rumalt küsin "kas see on kõik või
kuskil veel miski ootamas hetke mis jalust lööks."
Siis tean ennast koguda, võitluseks valmis sean.
Ma pole mees kes alistuks, vastu seisan kõigile.

Keegi uneski ei näe neid asju millega ma päevast-päeva
silmitsi, ka öös puudub lohutus.
Ka öös puudub lohutus, ma tean, seepärast nüüd ma kaon.

Teevad näo, kuid miski ei muutu miks peaksin ma teesklema?
Valguses oodatud ei ole siluett.

Nüüd seisan sinu ees, piinatud ja nõrk.
On hing veel sees.
Vastu seisan kõigile.